ÕÕNESPLOKKIDE PAIGALDUSJUHEND

Betoneksi õõnesplokid on ette nähtud ehitiste vundamentide, kandvate ja mittekandvate seinte ladumiseks. Samuti sobib õõnesplokke kasutada tulekindlate ja müratõkke seinte rajamiseks. Plokke toodetakse laiuses 90, 140 ja 190 mm.

MÜÜRITISE LADUMINE JA BETONEERIMINE
1. Üldised soovitused

1.1. Ladumine
Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Betoneksi õõnesbetoonplokkide ladumisel pole vertikaalvuukide täitmine mördiga tingimata vajalik, kuna plokkide spetsiaalne vorm võimaldab kahe ploki otsapindadel omavahel lukustuda. Vertikaalvuukide mördiga täitmise vajadus määratakse ära projektdokumentatsioonis. Horisontaalvuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur.

1.2. Armeerimine
Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest.

1.3. Betoneerimine
Betoonelementidest müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid. Samas enneaegne betoneerimine, kui vuugid ei ole saavutanud piisavat tugevust, võib põhjustada plokkide nihkumist. Seepärast on betoneerimine lubatud alles peale seda kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist, see on tarvilik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi.

2. Madal betoneerimine

2.1. Üldosa
Madal betoneerimine on kergem ja enamkasutatavam. Madala betoneerimise puhul on müüritise osa maksimaalne kõrgus 1,6 m (8 plokirida). Seejärel betoneeritakse õõnsused ja laotakse uus müüritise osa (mitte kõrgem kui 1,6 m) jne.

2.2. Armatuuri jätkamine
Vertikaalsed armatuurivardad võivad olla suhteliselt lühikesed, sest nad peaksid ulatuma üle betoonikihi just niipalju, et oleks tagatud piisav ülekate järgmise betoonikihi armatuurivarrastega. Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm.

2.3. Betoneerimine ja tihendamine
Betoneerimistöödeks kasutatakse enamasti spetsiaalset betoonipumpa. Väikesemahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Kui betoonitööd on peatunud 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine. 3. Kõrge betoneerimine

3.1. Üldosa
Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud. Betoneerimine toimub kihtide kaupa, mille maksimaalne kõrgus on 1,6 m (vt. p. 3.3).

3.2 Betoneerimine ja tihendamine
Kõrgelt betoneerimise puhul vahepealseid horisontaalvuuke (ühendusi) täitebetoonis ei ole soovitatav teha. Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht tuleb paigaldamise käigus vibreerimisega siduda eelneva kihiga 30 – 35 cm ulatuses. Kui müüritis on lõpuni betoneeritud tuleks fassaadi pesta surveveega, et eemaldada kõik kobrutised ja plekid, mis on tingitud betooni nõrgumisest läbi vuukide ja plokkide. Peale surveveega puhastamist võib müüritisele teostada mõningast iluravi.