RAKETISPLOKI PAIGALDUS
MÜÜRITISE LADUMINE JA BETONEERIMINE
1. Üldised soovitused
1.1. Ladumine
Raketisplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Raketisplokk müüritis betoneeritakse täisulatuses. Enne betoneerimist tuleb paigaldada torud kaablite ja kommunikatsioonide tarbeks. Raketisplokk on konstrueeritud nii, et betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja seob plokid omavahel ka horisontaalselt. Nii tekivad
kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur.
1.2. Armeerimine
Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest.
Betoneerimine
2. Madal betoneerimine
2.1. Üldosa
Madal betoneerimine on kergem ja enamkasutatavam. Madala betoneerimise puhul on müüritise osa maksimaalne kõrgus 1,6 m (8 plokirida). Seejärel betoneeritakse õõnsused ja laotakse uus müüritise osa (mitte kõrgem kui 1,6 m) jne.
2.2. Armatuuri jätkamine
Vertikaalsed armatuurivardad võivad olla suhteliselt lühikesed, sest nad peaksid ulatuma üle betoonikihi just niipalju, et oleks tagatud piisav ülekate järgmise betoonikihi armatuurivarrastega. Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm.
2.3. Betoneerimine ja tihendamine
Betoneerimistöödeks kasutatakse enamasti spetsiaalset betoonipumpa. Väikesemahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest raketisplokke laotakse ilma seguta. Kui betoonitööd on peatunud 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine.
3. Kõrge betoneerimine
3.1. Üldosa
Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja
müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist
alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud. Betoneerimine toimub kihtide kaupa, mille maksimaalne kõrgus on 1,6 m (vt. p. 3.2).
3.2 Betoneerimine ja tihendamine
Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht tuleb paigaldamise käigus vibreerimisega siduda eelneva kihiga 30 – 35 cm ulatuses. Kui müüritis on lõpuni betoneeritud tuleks fassaadi pesta surveveega, et eemaldada kõik kobrutised ja plekid, mis on tingitud betooni nõrgumisest läbi vuukide. Peale surveveega puhastamist võib müüritisele teostada mõningast iluravi.
RAKETISPLOKKIDEST MÜÜRITISE KASUTUSJUHEND
Peale ehitise valmimist ei nõua raketisplokist müüritis erilist hoolt. Arvestada tuleks pinna poorsust ja seda,et tegu on „hingava ” ehitusmaterjaliga. Soovitame jälgida järgmisi nõuandeid:
1.Enne kivipinna kemikaalidega töötlemist veenduda nende sobivuses kivipindade
töötlemiseks.
2.Puhastusvahendeid kasutada õiges vahekorras lahustajaga(tihti on selleks vesi).
3.Enne pinnakihi pesu vees lahustuvate vahenditega tuleks poorne pind niisutada puhta veega,mis takistab kemikaalide imbumist sügavamale.
4.Vältida survepesu ja mehaanilise puhastamisega kivipinna lõhkumist.(Näit.survepesuriga liiga pinna lähedale tulles jäävad joast seinale jooned,samuti tugevate metallesemetega jäävad seinale kriimustused).
5.Värvide,õli jms.eemaldamiseks soovitame kasutada spetsialistide abi õige tehnoloogia valikuks.Kindlasti tuleks tugevate kemikaalide toimet proovida väikesel proovipinnal.
6.Müüritise värske väljanägemise säilimiseks soovitame hoida korras vihmavee-torud ja veeplekid,mis takistavad vee pidevat voolamist mööda kivipindu.Pidev vee valgumine pinda mööda toob kaasa soolade väljauhtumise (eflorestsents) ja samblike ning vetikate tekkimise pinnale,samuti vähendab see kivikonstruktsioonide eluiga (karboniseerumine, läbitud külmutustsüklite arvu kasv).
7.Pinna veeimavuse vähendamiseks võib kasutada hüdrofobisaatoreid (ahendavad pinna poore,jättes väljapääsutee aurule),mis muudab tihti määrduva või märguva pinna kergesti pestavaks või vett-tõrjuvaks.
8.Pinna värvimiseks kasutada ainult kivi-ja krohvipindadele mõeldud värve ja võõpasid.
Ülaltoodud nõuannete järgimine aitab kaasa kivikonstruktsioonide hea väljanägemise ja heade tehniliste omaduste säilimisele mitme inimpõlve jooksul ja hoiab kõrgel Teie tehtud investeeringu väärtust.
Betoonplokkide kasutamise põhilised nõuded müüritöö juures
2. Ladumine
2.1. Veega küllastuda võivates konstruktsioonielementides (keldriseinad, vundamendid), kus vesi võib müüritist kahjustada, soovitame seinu hüdroisoleerida.
3. Fassaadide ankurdamine
3.1. Vajalik on vähemalt 5 sidet ruutmeetrile.
3.2. Soovitame kasutada roostevabast või tsingitud terasest traatankruid Ø4…6 mm.
4. Deformatsioonivuugid
4.1. Deformatsioonivuugid on vajalikud kõigi müürimaterjalide, k.a. raketisplokkide puhul, müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks.
4.2. Deformatsioonivuukide vahekauguseks armeerimata müüritises on 6…7,5m sõltuvalt konstruktsioonist (avade paigutus ja mõõtmed, postid, pilastrid, seina ristlõigete muutumiskohad jne.).
5. Niiskuse tõrje
5.1. Mitmekihiliste seinte korral tuleb kasutada kondensvee ja vuukidest läbitunginud
vihmavee eemaldamiseks müüri alumise rea alla paigaldatud plekist põlle.
5.2. Müüri alumisse ritta jäetakse fassaadis ca 80 cm järel vertikaalvuuk tühjaks, et tagada
tuulutus ja drenaaz. Sama tehakse fassaadi ülemises osas, kui ei ole teisi
tuulutusvõimalusi.
5.3. Plekist põlled tuleb paigaldada ka iga akna ja ukse silluse peale ja jätta tuulutusavad.
5.4. Betoonkivide ja plokkide puhul tuleks arvestada suhteliselt suurte pooridega ja
vastavalt sellele suurema veeimavus- ja loovutamiskiirusega.
6. Müüritise armeerimine ja betoneerimine
6.1. Raketisplokkidest müüritise korral võiks olla armeerimata seina kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud raketisploki korral 30 ploki laiust.
6.2. Soovitav on kindlasti armeerida õõnesplokist müüri alumine ja ülemine (paneelialune) horisontaalrida.
6.3. Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstsentriline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon tuleb kindlasti konsulteerida konstruktoriga, kes arvutaks konkreetse lahenduse.
6.4. Raketisplokk eeldab kõigi õõnsuste täis betoneerimist.
6.5. Vertikaalõõnsuste betoneerimisel tuleb arvestada valatavas õõnsuses betoonisamba poolt tekitatud rõhuga ja täitebetooni tihendamise keerukusega. Korruse kõrgus on soovitatav täis valada osadena.
6.6. Betoneerimistöödel külmas keskkonnas ei tohi täitebetoon läbi külmuda esimese 48
tunni jooksul, temperatuuril alla -15°C ei soovitata betoneerimistöid teha. Vt. ka CK-7-3:02
“Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine”
7. Hooldamine
• Betooni sattumisel fassaadile see eemaldada, kui ta on natuke tahenenud.
• Tuleb jälgida, et fassaadis olevad tuulutusavad ei oleks ummistunud.
• Hoone valmimisel soovitame kogu fassaadi üle pesta survepesuriga. Soolade
eemaldamiseks kasutada vajadusel kuni 10%list soolhappe vesilahust, värviliste kividepuhul mitte üle 3%. Enne happega pesu tuleb sein niisutada puhta veega, korraga töödelda mitte üle 1m 2 . Ettevaatust happega töötamisel!
