ÕÕNESPANEELIDE LADUSTAMINE, TÕSTMINE JA PAIGALDUS
Õõnespaneelide ladustamine
Paneelide ladustamisel objektil, tuleb nad asetada looditud ja tihendatud pinnale. ( Eriti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et ladustamispinnad jääks omavahel paralleelselt. Vastasel juhul tekivad õõnespaneelidesse väändemomendi tagajärjel praod.) Ladustamispinna ja alumise paneeli vahe peab olema vähemalt 100 mm.
Ühte virna ei soovitata objektil ladustada üle nelja õõnespaneeli.
Alus- ja vahetoed peavad olema täpselt kohakuti ja maksimaalselt 300 mm paneeli otstest. Konsoolpaneelide ladustamisel paigaldatakse vahelatid vastavalt tööjoonisele. Vahetükkide paksus peab olema piisav, et võimaldada tõsteseadmete kinnitamist ning vältida paneelide üksteisega kokkupuutumist. Soovituslik toetala paksus on vähemalt 30 mm ja laius 70 mm.
Tõsteaasadega paneelide ladustamisel peavad vahelatid ulatuma tõsteaasadest kõrgemale, et tõsteaas ei puutuks kokku pealeladustatava paneeliga.
Õõnespaneelide tõstmine
Paneele tõstetakse spetsiaalsete traaversil olevate haaratsitega või linttroppidega. Traaversi ja linttropi tõstejõud on märgitud lipikule ja seda ei tohi ületada.
Haaratsi ja linttropi kaugus paneeli otstest, peab olema sama, mis vahelati kaugus ladustades ( s. o max 300mm). Linttroppidega tõstmisel tuleks kasutada standardseid troppidega sobitatavaid nurgakaitseid, et vältida troppide vigastamist teravate servade poolt. Pikemate paneelide linttroppidega tõstmiseks tuleks kasutada samuti traaversit, et tropid jääks tõstes täisnurga alla ja ei hakkaks libisema.
Haaratsiga tõstmisel tuleb muuta haaratsi asukota vastavalt paneeli pikkusele, liigutades seda traaversil olevates sälkudes.
Alati enne tõstmist on paigaldaja kohustus teostada ehitusplatsil tõsteseadmete ülevaatus. Paigaldaja teostab visuaalse ülevaatuse kettidele, ketilukkudele, ühendusaasadele, konksudele ja haaratsitele. Paigaldaja kontrollib haaratsite ja traaversite keevised ja tõstekäepidemed ning raamid, et seal ei oleks pragusid.
Haaratsi ots pannakse hoolikalt tõstesüvendisse, mille alune pind peab olema vigastusteta ja väljalõigeteta.
Haaratsiga tõstmisel tuleb alati kasutada ohutusketti. Ohutuskett kinnitatakse kui paneel on tõstetud maksimaalselt 100mm kõrgusele ja eemaldatakse kui paneel on vähemalt 100mm kõrgusel toepinnast.
Kitsamaks lõigatud paneele tõstetakse sinna sisse projekteeritud tõstekonksudest või linttroppidega.
Alla 3 m pikkuseid paneele võib tõsta ilma traaversita, kui tõstekettide vaheline nurk on 10°
Üle 8 tn raskusi paneele tuleb tõsta 4 haaratsiga. Sellisel juhul peab haaratsite vahel olema balanseeriv traavers, mis jaotab jõud ühtlaselt.
Erikujuliste paneelide tõstmisskeemid annab projekteerija.
Õõnespaneelide paigaldamine
Vastavalt paigaldusskeemile märgitakse paneelide asukohad põhikonstruktsioonile. Kuna õõnespaneele võib valmistada erinevate kandevõimetega, siis tuleks täpselt jälgida paigaldusskeemi. Paigaldusskeemil peaks soovituslikult arvestama sellega, et kitsamaks lõigatud paneelid satuksid vastu seina. Ajutise toestamise vajaduse kohta peab olema lahendus projektdokumentatsioonis. Vajalikud toetuspinna pikkused on ära toodud AS Betoneksi õõnespaneele tutvustaval lehel ET 03 0202-1222. Erandjuhtudel määrab selle projekteerija. Enne paigaldamist nivelleeritakse paigaldusala. Nivelleerimistulemuste põhjal paigaldatakse rihtimisplaadid. Rihtimnisplaadid asetatakse paneeli servast teise ribi alla. Siledatele nivelleeritud pindadele võib panna neopreeni ribad. Neopreeniribade tagused pinnad valatakse pärast peenbetooni täis ja paneel peab kandma jääma betoonikihile. Enne õõnespaneelide paigaldamist tuleks kontrollida, et õõntes oleksid korgid olemas ja õiges asendis. Paneelide paigalduse ajal ei tohi keegi viibida paigalduskohast madalamal kõrgusjärgus.
Paigaldatud paneelidele võib tekkida kaardumiserinevused, mis on tingitud paneelide erinevast pikkusest, trosside arvust, eri vanusest, süvenditest jne. Kaardumiserinevusi saab tasandada altpoolt reguleeritavate tugedega, pingutuspoltidega läbi vuugi jne.
Ühtlustustoed saab ära võtta kui vuugibetoon on kivistunud. Vuukimistööde kirjeldus on ära toodud vastavas eriala kirjanduses.
Õõnespaneelidest vahelagi saavutab oma projekteeritud tugevuse alles siis, kui vuugid on armeeritud, vuugimört kivinenud ja tasanduskiht peale kantud. Monoliitse armeeritud tasanduskihi pealekandmisega kuni 40 mm saab paneelide kandevõimet suurendada.
Vee-eraldusavad
Peale vuukimistöid tuleb uuesti üle kontrollida õõnespaneeli vee-eraldusavad, et need ei ole tsemendipiimaga ära ummistunud. Osa avasid, mida pole võimalik tehnoloogiliselt tehases teha, tuleb sisse puurida ehitusplatsil. Näiteks servavaluga paneelides, kus õõnsused osaliselt suletakse, peab paigaldaja ise avad puurima. Ummistunud ja puuduvad vee-eraldusaugud tuleb kindlasti sisse puurida, vastasel juhul jääb õõnde vesi, mis talvel lööb õõned puruks. Vee-eraldusavad puuritakse paneeli otstest 0,3-0,5 m kaugusele. Puuri Ø vähemalt 10.
Vee-eraldusavad suletakse vahetult enne pinnaviimistlust. Välistingimustesse jäävatel paneelidel, kus tekib kondentsvesi peavad veeeraldusavad jäämagi avatuks.
Süviste ja avade tegemine ehitusplatsil
Avade projekteerimise juhend on õõnespaneele tutvustaval lehel ET 03 0202-1222 ning eraldi AS Betoneksi õõnespaneelide projekteerimisjuhendis. Süvised tehakse õõnespaneeli vastavalt projekteerija kujujoonisele ja tavaliselt tehakse need sisse tehases värskesse betooni. Erandkorras ( kui ava on tõstetraaversi piirkonnas, kui on oht, et paljude avade tagajärjel võivad tekkida paneeli praod, v. m. ) tuleb teha paneeli avad peale paneeli paigaldust.
Avade tegemisel ehitusplatsil:
• peavad õõnespaneelid olema korralikult toestatud.
• avasid tohib teha rangelt projekteerijaga kooskõlastatud kohtadesse
• ava mõõdud ei tohi ületada projekteerija etteantud mõõtusid
• avade tegemise käigus tohib läbi saagida ainult projekteerijaga kooskõlastatud trossid.
• üksikud õõnete keskele sissepuuritavad avad, mille läbimõõt on maksimaalselt 80% õõne laiusest ja millega ei kahjustata pingetrosse, võib kandevõime analüüsil jätta arvestamata
